Inseneriks ei saada ainult ülikoolis. Inseneriks hakatakse palju varem – hetkel, kui laps küsib
miks ja kuidas. Kui need küsimused jäävad algklassides tähelepanuta, on hiljem keeruline
kujundada süsteemset ja loogilist mõtlemist, mida tehnika ja teadus eeldavad.

Insener ei sünni diplomi saamisel, vaid esimesest „miks see nii töötab?“ küsimusest, millele lastakse vastust ise leida.

Uudishimu on esimene tööriist

Iga õpetaja näeb õpilasi, kes ei lepi vastusega „nii lihtsalt on“. Nad tahavad teada, miks tuli süttib,
miks mootor pöörleb ja miks üks sild peab rohkem vastu kui teine. Siin sünnib insenerimõtlemine –
võime siduda kujutlusvõime loogikaga ja näha nähtuste taga süsteemi.

Kui kool seda uudishimu ei toeta, õpitakse reegleid, mitte arusaamist. Loovus ja süsteemsus triivivad lahku –
täpselt need kaks omadust, mida tehniline maailm koos vajab.

Loovus ja täpsus ei ole vastandid

Insenerimõtlemine ühendab loovuse ja struktuuri. Koolis kipuvad need minema eraldi – kunst ja tehnika,
kujutlus ja matemaatika. Tegelikkuses peaksid need kohtuma juba esimeses kooliastmes.

Kui laps saab ehitada, joonistada, mõõta ja katsetada, kujuneb loov mõtlemine, mis on seotud reaalsete
seaduspärasustega. See on alus tehnilisele pädevusele – mitte faktide, vaid seoste mõistmisele.

Tehnikaõpe ei tohi alata 10. klassis

Kui tööriista, masina või roboti juhtimine jõuab lapseni alles gümnaasiumis, on ta mõtlemiselt hiljaks jäänud.
Tehniline mõtlemine kasvab kogemusest, mitte käsust. Insener ei “tee lihtsalt asju valmis”, vaid mõistab,
miks need töötavad ja kuidas neid paremaks muuta.

Esimene kruvikeeraja, lagunenud mänguauto või katse patarei ja pirniga võib olla algus teele, mis viib
teadliku loogika ja vastutustundliku loovuseni.

Eestile on vaja mõtlejaid, mitte ainult tegijaid

Automaatika, robootika ja tehisintellekti ajastu eeldab inimesi, kes ühendavad analüüsi ja loovuse.
Keegi peab süsteemid looma, mõistma ja juhtima – see on inseneri roll. Selleks peab insenerimõtlemine
olema osa üldharidusest: mitte eriala, vaid hoiak.

Mõtlemine algab mängust

Inseneriharidus ei alga laborist ega arvutist, vaid mängust ja uudishimust. Kui laps saab juba esimeses
klassis ehitada, uurida, proovida ja eksida, on ta õigel teel. Füüsikat ja matemaatikat saab hiljem õpetada,
kuid varakult summutatud uudishimu tagasi pöörata ei saa.

Insener ei sünni siis, kui ta saab diplomi. Ta sünnib siis, kui ta esimest korda küsib:
miks see nii töötab – ja talle lastakse vastust ise leida.