Kuidas teist sai kutseõpetaja ja miks just robootika ja mehhatroonika erialal?

Sellest on peaaegu 40 aastat, kui läksin tööle Tallinna 19. Tehnikakooli tele-raadio grupi meistriks. Mulle väga meeldis, sest kõige paremini õpib ju teisi õpetades. Aga nagu noorel inimesel ikka juhtub, töötasin seal kaks aastat ja läksin siis raha teenima. Oli koperatiivide aeg, tööd oli palju ja katsetasin erinevaid ameteid.

Robotites nähakse tulevikku nii tööstuses kui ka laiemalt kogu elukorralduses, mistõttu on robootika üks perspektiivsemaid valdkondi, millega tegeleda. Kas see oli nii ka juba siis, kui teie sellele valdkonnale otsustasite pühenduda?

Mehhatroonika, automaatika ja arvutustehnika areng on andnud tõuke robotite arengule ning loonud vajalikud eeldused robotite tulekuks tööstusest tänavatele ja kodudesse.

Hinnanguliselt oleme praegu robootika arengus samasuguses seisus, nagu olime personaalarvutite arengus 1980. aastate alguses. Ilma robotiteta pole võimalik tänapäeval paljusid tööstusharusid ette kujutada. Rääkimata sõjatööstusest, kus lahinguid peetakse robotlennukite ehk droonidega.

Kas noored, kes peaksid keskkooli lõpus tegema erialavalikuid, saavad aru, kui perspektiivne valdkond on robootika ja mehhatroonika, millega võiks oma tuleviku siduda?

Reeglina ei saa. Tõenäoliselt oleme IT-õppe arendamisega ja propageerimisega endale karuteene teinud. Kõigil on ju teada, et tarkvaraarendajad saavad vähemalt 5000 eurot kätte. Kui noorel inimesel on valida populaarne IT-eriala nagu tarkvaraarendaja, siis jäävad robootika ja mehhatroonika tahaplaanile, rääkimata metallitöö ja pingioperaatorite erialadest.